Pages

Friday, June 4, 2010

Sünnipäevablogi

Peale kooli käisin Vantsule (neile, kes mu blogi loevad ja ei tea, kes on Vantsu, siis see on hüüdnimi mu vanaemale, lihtsalt, et te teaks..) kingitust ostmas. Ma mõtlesin, et kuna tal on alati mure, et mida süüa teha ja ideid pole, siis kuluks talle mõni kokaraamat ära. Meil lihtsalt polnud enne mingit eriti korralikku kokaraamatut. Aitäh emmele, kes arvas, et neljanda klassi õpilasele võib ikka juba nagu 50.- üle kanda, ühe lisanulliga. Kõik on muidu hästi, aga mul on kaardil päevane limiit, mis mind alatasa närvi ajab. Aga, see on vist isegi parem, sest mul jäi tänu sellele limiidile isegi veel raha arvele. Väga super.
Raamatu juurde ostsin kaardi (türkiissinise) ja lilled (kollased).
Kunagi pisut hiljem, kui ma juba koju olin jõudnud ja isegi osade asjadega aidata jõudnud, siis pidin kooli juurde tagasi minema, kuna üheksandikel oli tutiaktus ja ma pidin seal pilti tegema. Õnneks oli neil profifotograaf tellitud ja ma ei pidanudki pilte tegema. Inimestes piltide tegemine on mu jaoks.. masendav. Ma lihtsalt ei oska. Aga vahepeal sain oma saksa keelt Oxeni peal treenida, kuna ta küsis, miks mind teisipäeval polnud. Ma tuletasin kuidagi loogiliselt sõna preemiareis ja siis tal hakkas nägu särama. Küsis et kus ja kuidas ja kellega ja et kas oli tore. Ma viisakalt vastasin.
Veeel hiljem helistas Mariel, kes tahtis ka sünnipäevale tulla. Enne seda käisime koos Selverist läbi. Mariel jäi õhtuni meie poole, mis oli väga tore, sest oli keegi, kellega koos Scrabble'it mängida ja pilte teha ja niisama juttu ajada.
Ahjaa, ja ma avastasin, et ma võin kohutavalt õnnelik olla, kui ma saan mingist asjast sellise pildi, nagu ma täpselt tahaks. Tükk aega säran peale seda. Ma veel ei tea, kas see on hea või halb, aga igatahes on see tore.

Panen pilte ka ja kirjutan osadele mingi jutukese ka juurde, et see postitus niii igav poleks.


Marieli-Eri; Teel Selverisse kõndis see naine oma koeraga meie ees ja kuna Marielil on pisike (loe: megasuur) sõltuvus pisikeste nähvitsate vastu, siis ma tundsin omakorda kohustust teha sellest nähvitsast talle pilt. Pika üritamise peale märkas see koeraomanik ka, et me vist tahame pilti teha ja siis ta jäi hetkeks seisma ja nähvits kiikas täpselt õigel hetkel üle õla. Ehk siis pilt Marieli unistusest :)

Mängisime Scrabbleit; Scrabble on üks ägedamaid mänge üldse, kuigi eesti keeles pole see miskipärast nii huvitav ku inglise keeles. Ma isegi ei tea, miks. Igatahes, Scrabble on äge. Alati on suht lõbus ka, kui seda mängida. Igast šoužtid ja asjad tulevad lõpuks kasutusele, et oma tähtedest ainult lahti saada :D

Külmetava kunstniku portree digimuundub mõtleva Marieli portreeks.

Muriel.

Mariel ütles, et meie piltide tase hakkas langema peale Mariisa sünnipäeva. Ma arvan igatahes, et meil on ikkagi ülimõnusad pildid. Ja tegelikult on asi vist ajapuuduse taga ka kannatanud natuke. Suvel on rohkem aega :)
 
Sain ühe viisakalt poseeritud pildi ka. Aega võttis, aga asja sai :)

Hapukurgi nägu on :S Aga jaah :D

Vahepeal keegi tore lendas üle meist :)

Kümmäh, tõime ta ka õue sünnipäevale.

Et oleks suurustevahest aru saada :D Umbes

Istus aia peal, kui koju tulin. Ju siis tuli külla võimidagi :)

2 comments:

Martin said...

Sa siin vingud jälle, et Sa ei oska pilte inimestest, see tuleb, küll Sa näed ;)
Mis avaga Sa inimesi muidu tulistad?

Paula said...

Pfsh, aitäh? :D
Ära küsi nii keerulisi küsimusi minu käest.. ega ma Sinusugune fotopro ei ole :D
See olinagu... kompliment vms :D