Pages

Wednesday, June 30, 2010

Üleeile Poweris ütles umbes, et kes eile veel rannas ei käinud, peavad seda täna tegema, sest tuleb super rannailm. Ja tuligi :) Ma siis mõtlesin ka, et peab ennast randa vedama, aga nagu ikka minu puhul alati on - kõigil oli midagi ees. Marielil olid kunstikooli katsed, tublid inimesed olid tööl ja ülejäänud magasid või ei sobinud rannakaaslasteks (neid oli vähe, niiet ärge tundke end puudutatuna). Igatahes, võtsin oma ratta ja sõitsin ringi, kuni Oskari tappev tööpäev lõppes ja siis me sõitsime veidi ringi ja lõpuks läksime randa. Rannas oli nagu megaapalju inimesi. Käisime ujumas, peale mida avastasime, et meil pole halva planeerimise tõttu mitte ühtegi vajaliku rannaasja, nagu linad või rätikud rääkimata millestki muust. Sebisime ühe sõpsi endale, keegi veidi pisem poiss oma sõpradega, kes andis meile oma rätiku. Nägime Kaimot, kes müüs seal jäätist. Ta ütles umbes, et ta tund aega on siin, siis läheb Rimisse tööle ja üldse ega ta eriti ei maga. Ma ütlesin talle, et kui ta seal jäätisekasti taga magama jääb, siis see ta sissetulekut vist eriti ei suurenda ja soovitasin tal magada. Aga see on juba vana tõde, et Kaimo magab ainult siis, kui tal on igav ja Kaimol EI ole KUNAGI igav. 


Anyway, mulle öeldi umbes, et ma täna veel ringi chilliks, sest homne läheb pmst ainult pakkimise peale, mis on ka sulatõsi. Ja vanaemale tuleb Skype selgeks õpetada. Aga see on täitsa võimalik, ma usun. Niiet ma otsin nüüd inimesed, kes minuga täna veel hängida viitsivad. Kui neid on :) Vaevalt kellelgi mingi tähistamispidu on, et ma ära lähen, niiet KEEGI ikka peab olema :D

Pilte ei ole vist, aga vaadake eelmisi lennuvälja pilte. Keegi pole eriti kommenteerida viitsinud, niiet arenguruumi veel on..

Mis ma veel kaasa peaksin võtma?

Tuesday, June 29, 2010

Ubakakrad

Kui midagi nihu läheb või välja ei tule või lihtsalt mingil momendil on täiesti lootusetu tunne, siis on üks asi, mis selle veidi paremaks muudab. See asi on üks lause. Ja see lause kõlab: "Vähemalt on blogisse midagi kirjutada!"

Tänane päev tundus tulevat megaigav. Hommikul käisin vahetasin välisriikide raha ära ja sendid. Kusagil lõunaks olin kodus tagasi. Mingit lootust eriti midagi ägedat teha polnud, sest alles eile käisin Marieliga väljas ja mõni teine ei võtnud telefoni, kellega olekski võinud midagi teha.

Siis helistas Liisu. Eei, äkki ma helistasin talle ise.. Liisu kõlas nagu mingi päästeingel tol hetkel, ütles mulle umbes, et aah ma mõtlesin, et läheks õhtul ratastega sõitma või midagi, et sinna Raadi pargist mööda, põllud ja värki. Superluks (Teele sõna). Enivei. Ootasingi õhtu ära, pakkisin kotti fotoka, paar paela, 2 suurt tükki tülli, 2 kleiti, päikseprillid ja koti ning sõitsin Liisu maja juurde. Liisu vedas oma erišefi ratta välja, mis on actually täpselt minu unituste ratas. See on selline, vanaaegne, kuldne, korviga ja ilma igasuguste 21. sajandi tunnusmärkideta - pidurid, käigud ja muu jama. Minu jaoks on Liisu oma liiga väike, muidu oleks "teadmata põhjustel" Liisu ratas juba tagaotsitav.

Sõitsime Raadi pargist mööda, seal kus see.. terviserada? aaidunno, kuidas normaalsed inimesed neid asju nimetavad. See tee, kus sõidetakse rulluiskude, rataste, ruladega ja joostakse. Spordirada? Eeh, mis vahet seal on, ma tean, et sealt saab Liina-Liisi ja Marguse juurde, igatahes. :D Sõitsime seal, kuni nägime karikakra või mingi asja põldu. Ma pole päris kindel selle põllu tüübis, sest need olid nagu.. ubadega karikakrad. Üleval õied ja all mingid megakahtlased kaunad. See pole ka üldse tähtis. Jõudsime mingi kõrvalteeni ja keerasime sealt kruusateele. Panime oma rattad (minu 21. sajandi kalahari ei sobinud sinna üldse, aga vähemalt on ta päikesekollane, see parandab asja pisut..) põllu äärde maha ja ma tutvustasin Liisule oma koti sisu. Minul lasti targalt põllule kobida (need asjad olid vähemalt meetri kõrgused), pärast mida oli Liisul juba rada sees. Ma ei kujuta ettegi, kas seda asja seal läheb vaja ka, sest kui jah, rikkusime me mingi mikroskoopilise osa, kuid siiski osa nende saagist. Palun vabandust. See pole ka tähtis, sest ma ei usu, et see vili või asi või umbrohi kellelegi otseselt vajalik on. Ma muudkui jätkan detailset kirjeldamist asjadest, mis pole üldse tähtsaaad. Tegime kiire dressupi seal meetrikõrguses proovikabiinis ja saime oma ammutahetud põllupildid. Vedasime Liisu ratta ka sinna lillede sisse, mis tegi asja väääga mõnusaks :)

Mingihetk kobisime põllult ära ja sõitsime edasi. Tegelikult tahtsime rapsipõllu leida. Seda aga ei olnud kusagil, niiet sõitsime tagasi ja läksime seda kruusakat mööda edasi. Liisu ütles, et siit saab tagasi linna küll. Ma mõtlesin, et Raadi inimesed ikka teavad, millest räägivad, eriti Raadi piires. :D Sõitsime edasi ja jõudsime lennuväljani. Lennuväljal olid mõned mootorrattad, aga nii kaugel, et neid isegi ei kuulnud. Tegid oma kiirendusvõistlust seal. Koukisime kotist tülli välja ja tegime pilte. Liisu tegi turbani, mis ärataks aukartust iga muhamedi ja muidu stiilitsiki sisemuses.

Siis pakkisime asjad kokku ja mõtlesime koju minna. Liisu ikka targalt, et lähme siit edasi, jõuame linna välja küll. Sõitsime siis üks kolm-neli kilomeetrit, mille vahepeal ma muudkui virisesin, et kui ta mu kuhugi metsa viib, siis saab kolki ja et pärast oleme kuskil porimülkas ja upume ja teeme oma viimseid kõnesid inimestele, kes meile vähegi tähtsad on. Nojaah, jõudsimegi siis kuhugi. Sildini: SEIS, KAITSEVÄE JÕUDUDE ALA. Aokei siis. Kuhugi mujale minna polnud, niiet hakkasime tagasi sõitma. Vahepeal helistas Liisu vend, kellel oli probleeme arvutimänguga. Mulle helistas keegi võõras mees, kes ütles, et pidi mulle täna õhtul signalisatsiooni tulema panema. Ma ütlesin, et no okei, hea küll, aga mis aadress. Ta ütles, et Lohuküla oli vist. Jah.. ikka juhtub. :D Lõpuks jõudsime teesildini Roosi ja Vahi tänavanimedega. Vahi tänavas pidi olema Ats, aga külla me siiski ei läinud, igaksjuhuks. Meil polnud nagu midagi kaasas ja värki. Sõitsime Roosi suunas ja lõpuks jõudsimegi välja õigesse kohta. Nii meie seiklused lõppesidki põhimõtteliselt.

Vaatasin pilte, tõsiselt ägedad on :) Niiet, panen siia ka miskit, kusjuures avastasin, et mulle meeldivad töötlemata pildid rohkem, niiet jaah :D






:)

JA me Kaimoga fänname Lick shoti. 

Monday, June 28, 2010

Pildid

Sain nüüd mõned dinneri pildid tagantjärgi. Üliilusad pildid on. Ja eile käisime Marieliga ka väljas, niiet neid pilte ka siia otsa. Ja natuke üleeilseid Maria-pilte. Ja sinna otsa veel sünnipäevapilte ka. Mul töötlemise tuju üldse ei ole kohe, niiet enamus panen niisama :)

Gala dinner:

Kirke, emme, Leelet, mina 

Mariaga:



 
 


Sünnipäev:



Marieliga (neid piinasid photoshopiga) : 





Sunday, June 27, 2010

Modellitöö

Käisin eile õhtul jalutamas. Ostsime saia ja söötsime kajakad, varblased, tuvid ja pardid saia täis. Tüübid olid väga rahul igatahes. Jõudsime põhimõtteliselt järelduseni, et pardid on puhta lollid, sest nad ujuvad vastusuunda kastanitele järgi ja kajakad on peaaegu targad, sest nad püüavad õhust saia. Tuvid on pisut intelligentsemad, kui pardid, sest nad isegi ei vaata kastanite poole. Samal ajal varblased söövad üsna edukalt (minu) peost.

Muidu pole eriti midagi toimunud. Pole veel nagu aega ka olnud, et toimuda. Täna hommikul magasin poole üheni ja eirasin viimset kui üht töömeest, kes keldris puurivad. Ma lihtsalt eirasin neid. Siis läksin linna ja shoppasin üksi. Avastasin (jälle), et üksi shoppamisel on omad plussid.

Õhtupoole käisin sünnipäeval ja peale seda nägin Maria uue soengu ja kaamera ära. Tegime niisama pilte. Õigemini ma olin talle modelliks. Täitsa lõbus oli. Mulle tõsiselt meeldib ta kaamera. Pilte saab ka kunagi, enne pean need ise saama :)

Praegu joonistan seda pilti edasi, millest sniikpiiki eelmisse postitusse panin. Ma mõtlesin, et kui ma juba alustasin, siis teen lõpuni ka. Kuigi ma pidin seda edasi tegema hakkama .jpg failist, mis tähendas palju eraserit ja niksimist. Lõpuks sain siiski kuidagi joonepeale tagasi. Praegu olen juustega peaaegu ühelpool, mis tähendab veel natuke keha ja siis ainult tausta. Ma arvan, et see taust saab lõbus olema :)

Sniikpiiki praegu ei pane, mingi üllatusmoment peab ka olema. Ma võin öelda, et ma ise olen sellega väga rahul. :)

KAKS pilti ka. Rohkem pole saanud seni. :)

Saturday, June 26, 2010

sniikpiik

Nüüd ma lihtsalt pean selle lõpuni joonistama :)

Friday, June 25, 2010

Kõige kaifim jaanipäev


Mulle tõsiselt meeldis Kambjas. Ma avastasin ainult, et kui sa lähed kuhugi täiesti vabalt lihtsalt olema ja tunned sellest eriti-eriti mõnu, siis need, kes on endiselt linnas ja ka ei kaifi kusagil, ei saa sinust aru ja siis see põhimõtteliselt rikub kõik ära. Nagu et.. Aaah, vahet pole. Ülitore oli :) Nüüd tuleb üks hiiglaslik foto(aatom)pomm. Ehk siis, enjoy.


Milka
Backstage
Teele visiooni tulemus.. 
Lumene..
Dinner
Breakfast
By Mihkel või Liis 
Ja sina oled siis Paula ema?
Viis kell neli hommikul päikse juurde... :D
Töötlemata päiksetõus
Visioon 2
Uduneee Lumeneee.. pime oli..
Mu lemmikloom, alates eilsest..
Sisaliku nimi on Paula (:

:)