Pages

Sunday, September 20, 2009

Superhüpermegaäge

Nüüd tuleb loodetavasti pikk ja pildirikas postitus Marieli ja minu elu parimast päevast. Niisiis. Kell üks hakkasin asju kokku panema. Miski ei läinud nii nagu unes - kotti mahtus kõik ära ja rahakott oli olemas ja nii edasi. Isegi kaheksat tundi ei läinud. Siis helistas Mariel ja läksime. Läksime Raadi parki. Ütleme nii, et kui tavaliselt vaieldakse selle üle, et kellest pilti tehakse ja tehakse kõik, et võimalikult vähe pilti teha (oleneb), siis täna olid mõlemad mõnuga kaamera taga. Kuidagi jagasime seda ametit. See oli kõige mõnusam kogemus üldse. Sai kriitilise pilguga koguaeg akut vaadatud. Mingil hetkel hakkas vaeseke vilkuma, aga me ei kaotanud lootust, sest onu ütles, et kestab-kestab. Kuskil tund või kaks jõudsime sellega pilte teha ja koguaeg olime üliõnnelikud. Siis sai meie nunnu tühjaks. Nojah.. võtsime siis kotist selle kergema kaamera. See tundus uskumatult kerge. Alguses mõtlesin isegi, et olin akud koju unustanud. Õnneks olid akud olemas. Ja iseenesest lõpuks oli kõik väga fun. Ülisuperlahe päev oli. Vahepeal sai pool tuletõrje torni läbi ronitud ja mingi joogiautomaadiga mässatud.


 
 


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


4 comments:

Mariel said...

endielt kõigekõigemad pildid, kõigekõigem päev jne. Super lihtsalt.:D (L)

Paula said...

Jaaaaa.. Viimane on seebikas muide :D Just avastasin. Aga on küll ägedad pildid :) (L)

Eneli, said...

kumb sina oled? :D
& need kollased papud & kollane jakk on üliarmsad :)

Paula said...

ma olengi see kollane :D